Headusest

Kogesin hiljuti headust. Sellest tekkinud emotsiooni valguses tõdesin, et headust ja hoolivust võik meie ümber rohkem olla. Mis ma arvame headusest tulenevat, ei pruugi seda oma olemusest tegelikult olla. Kas me pole liiga tihti omakasu peal väljas?

Headus on universaalne. Kõik võivad olla head ja hea võib olla kõigi vastu. Pole vahet, kas räägitakse ja mõistetakse sama keelt, või millises inforuumis elatakse. Haridus, positsioon, rahvus, oskused, majanduslik olukord ega muud muidu konkurentsis olulised näitajad ei ole tähtsad kui ollakse ja tahetakse olla hea. Headus on selles mõttes reaalsuse ülene, sest see ei sõltu välisest keskkonnast, vaid pigem pärineb inimese seest, tema olemusest. Võibolla koguni tema karmast. Ja teine pool tunneb headuse ära.

Kogesin headust haiglas ravil viibides. Söögitädi toob mulle toidu, mis mulle absoluutselt ei maitse, aga tema heasoovlikkus seejuures on tunda. Pealegi pole tema seda toitu valinud. Sama tädi näitab tähelepanelikkust ja hoolivust tuues mulle omal algatusel öösel sooja teed soovides mu köha leevendada. Valveõde muretseb mu pärast ja pakub lahendusi ilma, et ma peaks ta poole kurtmisega pöörduma. Võib ka arvata, et küllap need on õpitud oskused ja meditsiinipersonali töö osa. Kõike seda on küll võimalik teha kohusetundest aga teinekord tunned, et headus ja hoolivus on inimese tegelikud omadused. Võib ka olla, et alguses õpitud omadused on ajapikku saanud pärisomaks ja ei sõltu enam omandatud ametist. Inimese omadused ei ole üldiselt sisse-välja lülitatavad. Hoolivad ja tähelepanelikud õed ja meditsiinitöötajad on selgelt oma kutsumuse järgi elukutse valinud ja nad teevad seda tööd hingega.

Ma soovin, et Eestis oleks rohkem headust edasi kandvaid inimesi. On väga inimlik oodata ja soovida endale ja oma lähedastele head ja paremat, kasutoovat. Otsigem aga olukordades lahendusi nõnda, et võitjaks osutuvad mitmed osapooled, ka võõraste inimestega kokku puutudes. See pole lihtne, aga annab võimaluse olla loov ja rakendada mittetüüpilisi lahendusi ehk olla innovatiivne. Selles pidavat eestlased ju osavad olema.

Teiseks soovin, et Eestisse jääks alles toredad ja hoolivad arstid ja õed. Pole minu kompetentsis öelda, mida tuleks selleks teha, aga kodanikuna on mul ja paljudel teatud ootused riigis toimivatele süsteemidele. Tahan, et mind ja ilmselt ka paljusid teisi aidanud arste, õdesid, füsioterapeute ja ka söögitädisid koheldakse ja tunnustatakse vääriliselt. Kardan, et oskame nende tööd hinnata alles siis kui ise oleme abivajaja olukorras olnud.